Loome kuvandit. Püüame näidata end võimalikult rohelisena, et võita keskkonnateadlikke kliente, kuigi teadmised keskkonnateemadel võivad olla nii pakkujal kui tarbijal veel üsna lünklikud või õhinapõhised. Vabalt võib õhtul tulla ettevõtte ruumidesse puhastusteenindaja, keda kõik eeltoodu absoluutselt ei huvita. Ta topib kogu kontori prügi ühte suurde kotti — saab ühe korraga välja viia — ja paneb sellesse konteinerisse, kus parajasti kõige rohkem ruumi on.
Nagu ikka, tulevad siinkohal appi reeglid-raamistikud, mis tavaliselt tähistatud mingisuguse lühendiga ning vähemalt algul omajagu totrate euronormidena pilatud saavad. Sel korral on lühendiks ESG (Environmental, Social, and Governance), millele ülemäära suupärast eestikeelset vastet veel tekkinud pole. Sisult pole see tegelikult midagi eluvõõrast, totrat või müstilist ja hõlmab keskkonna-, sotsiaal ja juhtimispõhimõtete raamistikku, mis aitab ettevõtetel omi norme ja standardeid luua. Mõned istutatud puud ja selle kuulutamine tervele ilmale ei muuda firmat isegi mitte “piisavalt roheliseks”, need on vaid üksikud keskkonnaalgatused. Jätkusuutlik ettevõtlus nõuab pikemat plaani, mis täna ei tarvitse silmagi paista, kuid mõjutab oluliselt tulevasi põlvkondi. Pole päris nii, et kontoris viskad küll banaanikoori biojäätmete hulka, aga suvilas poetad ikkagi õhtupimeduses penoplastijäägid lõkkesse, samas end õigustades, et oled piisavalt keskkonnanorme täitnud.
Turunduspartneri roll ja olulisus jätkusuutlikkuse küsimustes
Saan ühe väga hoomatava näitena tuua turunduskoostöö Hektori Konteinerhotelliga Tallinnas. Taaskasutatud merekonteinerid vanas veduridepoos, iga konteiner justkui väike korter või hotellituba, kuidas parajasti vaja.
Hotell alustas vahetult enne koroonakriisi ja polnud jõudnud end veel õieti käimagi saada, kui maailm lukku pandi. Konteinerhotelli formaat võimaldas suuremate muutusteta pakkuda näiteks ööbimisvõimalusega kontorikeskkonda neile, kes päriskodus laste virtuaalsete koolitundide ja tantsurennide keskel tööle keskenduda ei suutnud. Täituvusprobleemi polnud.
Hotelli loomiseks ei pandud püsti järjekordset betoonist-klaasist torni, mis ühel hetkel ilmetuks tondilossiks muutuda võiks. Teadlikult, kasutatud konteineritest, loodud sisu viidi muinsusväärtusega depoosse, kus võib selle olude muutudes lihtsa vaevaga viia kuhu iganes, kui linnasüdames asuvale depoole mingi tulusam rakendus peaks leitama.
Lausa lust on olnud sellise suhtumisega ettevõtet turundada!
Nobelis lähtume sellest, et turunduspartner on ettevõttele oluline strateegiline koostööpartner, kes aitab neil mitte ainult oma väärtusi ja eesmärke väljendada, vaid ka suunata tegevusi nii, et need peegelduksid vastutustundlikus ja jätkusuutlikus tegutsemises.
Küsime klientidelt otse ja ausalt, mida sa homme teed? Tänane äri ei toimi igavesti, kas jätad endast maha kasutud varemed või vastutad ka tuleviku eest? Kuidas sa vastutad?
Eesmärgi saavutamiseks oleme Nobelis läbi viinud meeskonna jaoks ulatusliku jätkusuutlikkuse koolituse. Oleme korraldanud mitmeid töötubasid sotsiaalse ja keskkondliku mõju teemadel. Iganädalaselt jagame oma klientide edulugusid ja kogemusi jätkusuutlikkuse vallas. Nii hoiame antud teema meie agentuuris pidevalt „soojana” ning tagame, et kogu meeskond oleks teadlik ja inspireeritud panustama.
Lihtsad ja ausad küsimused aitavad fookust hoida
Me tuleme paraku keskkonnast, kus üheks edukuse mõõdupuuks on olnud auto või maja suurus ja disaindiivanilt nauditav vaade merele kontoriaknast.
Kasvõi neile paarile lihtsale küsimusele ausa vastuse andmine tekitab paljudes ebamugavustunde:
„Kuidas Teie äritegevus maailma mõjutab?”
See küsimus julgustab klienti vaatama oma tegevusest kaugemale ja mõtlema oma brändi laiemale mõjule. Kas nende tooted või teenused mõjutavad positiivselt inimesi, ühiskonda ja kultuuri?
Kliendi vastus aitab agentuuril luua strateegiat, mis rõhutab nende tegevuse sotsiaalset väärtust ja positiivset mõju laiemale ühiskonnale. Vahel tähendab see päris pikka maailmavaatelist arutelu ja selgitustööd tänapäevase kliendi ootustest.
„Kuidas Teie äritegevus mõjutab tulevasi põlvkondi?”
Üks olulisemaid sotsiaalse vastutuse küsimusi on see, kuidas ettevõtte tegevus mõjutab järeltulevaid põlvi. Kas nad loovad püsivaid väärtusi, mis on olulised kümne kahekümne aasta pärast? Üllatavalt vähe mõeldakse oma tänasest ärist homses võtmes.
Kahjuks leidub lihtsustatult pigem suhtumist, et elutöö pärandan lastele ja sellega ma olen endast kõik andnud. Aga missugune maailm mu lapselaste lastele jääb?
Tulevikukäitumist mõjutavad tänased signaalid
Lühivaates on meile omaseks saanud hulk toiminguid, mis veel kümnendi eest võõristust tekitasid – e-kaubanduses ostlemine, telefonirakendustes takso ja toidukulleri tellimine või töötaja usaldamine koduse köögilaua taga tööd tegema. Seda džinni ilmselt enam pudelisse ei suru, kuigi “mugavalt kodus diivanil” suhtumise vastu on astunud viimasel ajal edumeelsena tuntud ettevõtjadki. Silmast silma suhtlemise puudumine on tekitanud näiteks vaimse tervise probleeme, samas ei lahenda tulevikutöötaja või -tarbija neid teemasid ilmselt enam 9-17 kontoritöö või füüsilise poeskäimise ja iseteeninduskassade vältimise abil.
Egas me ju turundajatenagi ei tea õigeid lahendusi, aga lihtsam on leida neid aimata püüdes ja mustreid analüüsides kui eirates.
Keskkonna- ja kliimateadlikkus tarbimisotsustes
Noored tarbijad pööravad üha rohkem tähelepanu sellele, kuidas ettevõtted keskkonda ja kliimat mõjutavad. Taaskasutus, süsinikujalajälje vähendamine ja säästlik tootmine on nende jaoks hädavajalikud, tihtipeale rohkem kui lõpptoode.
Jah, elukogemuseta noor võib mingil hetkel tunduda pöörane kui vasikas kevadisel karjamaal, kuid järgmisel hetkel tajud, kuidas noore eiramine valusalt kätte maksab. Ta kogub ennast, teeb sinust paremini ja sööb sind turult välja. Kui oleksid teda kuulanud ning tema ideedega arvestanud, kaasaks ta sind ehk kogenud partnerina, kes on hoolinud igal ajal?
Sotsiaalne õiglus ja võrdsus töösuhetes ja toodete loomisel
Uue põlvkonna tarbijad ja töötajad ootavad ettevõtetelt selget pühendumust sotsiaalsele õigusele ja võrdsusele. Seejuures ei tasu unustada, et tänapäeval ei tähenda noor tarbija ilmtingimata õhukest rahakotti. Nutikamad meist on juba elu esimesel kolmadikult saavutanud selle, milleni veel hiljuti alles eluõhtul jõuti.
Ei tasu alahinnata neid, kes eelistavad ettevõtteid, mis loovad kaasava ja võrdsust toetava töökultuuri ning edendavad eetilist äritegevust. Raha pole alati peamine. Ettevõtted saavad edendada sotsiaalset õiglust mitmekesise ja kaasava tööjõu kaudu, pakkuda õiglast palka ja toetada kogukondi. Saab valida tarneahelaid, kus järgitakse töö- ja inimõigusi. See on tihtipeale tänapäevaste noorte kamp, jah seesama, nagu see kamp, kellega koos sinu ajal lõbu pärast kortermaja aknaid sisse viskamas käidi.
Vaimse ja füüsilise heaolu tähtsustamine
Uus põlvkond väärtustab üha rohkem vaimset ja füüsilist heaolu, teadlikku enesearengut ning eelistavad ettevõtteid, kes jagavad samu väärtusi. Olgu see panus kvaliteetsetesse ja tervislikku toorainesse või üldisemalt tervislikku töö- ja eraelu tasakaalu oma töökultuuris. Igal hetkel kumab läbi suhtumine, et enda surnuks töötamine pole üldse mitte eesmärk, mille poole püüelda.
Leiba jätkub neile, kes mõtlevad järgmistele põlvedele
Üks tuntud Paunvere kellamees ütles: „Kõik, mis teed, teed endale. Kui head, siis endale, ja kui halba – ikka endale.” Tal oli palju toetajaid ka tulevikupõlvkonna seas.
Arvamuslugu ilmus täistekstina Äripäevas 13.11 ja 15.11.
Autor: Anni Kitsing, Nobel Digitali partner
