Peremees rõhutab kõigest rääkimist ja ausust. Palk on hea, toetatakse teenijate peresid ning hariduse omandamist. Inimestele pakutakse tööd ja vabadust. Oodatakse vaid seda, et klient ennast hotellis hästi tunneks, nende soovid oleks maksimaalselt täidetud.
Nähes, mis ümberringi toimub, tundub hotelli näol tegu olevat unistuste töökeskkonnaga. Ometi lahkus sealt viimase aasta jooksul 26 inimest. Jäime pererahvaga pikemalt arutlema, miks see nii on?
Mina olen vabaduse usku – vastutuse võtmine saab toimuda vaid siis. Oleme Nobeliski proovinud luua vabaduse kultuuri. Viie aasta eest sai välja käidud vabapuhkuse idee, kuid suurem osa juhtkonnast seda heaks ei kiitnud. Arvati, et inimesed pole selleks valmis, takkajärgi jääb sellega vaid nõustuda. Paari aasta eest tegime siiski ära, kuigi esiti pooldas küsitlusel vabapuhkust 45st inimesest seitse.
Järeldasin, et ühtpidi tundub vabadus ahvatlev, kõlab suisa nagu unistus. Teisalt aga tekitab ebamugavust, kõhedust, sest vabadusel pole piire. Kardame vabadust, kuna see eeldab vastutust ja otsustamist. Vabadusest fantaseeritakse, kuid kui see käes, siis loobutakse, sest lihtsam on toime tulla piiridega keskkonnas. Reeglid, kindlad kellaajad, kindel puhkepäevade arv. Mõned harjuvad vabadusega, aga paljud ei julge proovidagi.
Esimesel aastal võeti meie ettevõtte peale välja kaks vabapuhkuse päeva, sedagi vaid juhtkonna liikmete poolt. Tänavu kõigi ettevõtte töötajate vaates juba 41 päeva.
Vabaduse juurutamine Nobelis – neli peamist teesi
1. Vabapuhkus
Kõigil meie inimestel on vabapuhkus sõltumata tööstaažist või ametikohast. Tingimus on, et esmalt saab ja tuleb ära kasutada 28 päeva tavapuhkust ning alles siis avaneb vabapuhkuse aken. Kui su tööasjad on kontrolli all ja saad tiimiga kokkuleppele, võid võtta tasustatud lisapuhkust. Meil ei ole veel ette näidata äritulemuse kasvu, kuid ma usun, et kui meil on inimesed, kes vabaduse-vastutuse kultuuri usuvad, siis see on teel. Tuleb olla kannatlik, sest vabadusega harjumine võtab aega. Ees on päev, mil meie ettevõtte kultuur on nii tugev, et need, kes ei julge või ei taha täna vastutada, on oma uskumisi muutnud või siis ikkagi leidnud uued väljakutsed. Muidugi on taolise kultuuri vundamendiks usaldus. See tähendab tugevat kaasamõtlemist, lubaduste pidamist, meeskonnatööd ja üksteisega arvestamist.
2. Vabadus töötada kodus või kontoris
Minu arvates ei saa öelda, kas kodukontor on õige või vale. Meediast jääb tunne, et osad Eesti ettevõtted on nagu tuulelipud, kes maailma suurkorporatsioonide trendidega kaasa tormavad, kehtestades uusi reegleid. Täna oleme kodus, homme kõik koos kontoris – Amazon tegi ju ka nii. Me anname vabaduse ja siis võtame selle. Miks? Iga ettevõte peaks mõtlema, mis talle sobivaim on, kuidas luua õige kombinatsioon, mis ei ole reegel, vaid iseenesestmõistetav tava. Kuidas luua neid rutiine, mis inimesi ühendavad.
Nobelist saab ise valida, kus ta oma tööd teeb. Mõnel korral kuus on ühised koosviibimised, mida me Teamsis põhimõtteliselt üle ei kanna. Eesmärgiks inimesed kontorisse kokku tuua ja päriselt rääkida – mitte võõrduda. Tavaliselt annab siis juhtkond ülevaate eelmise kuu tulemustest, teeme mõne töötoa või sööme niisama midagi head. Aga oleme kontoris ka müügikoosolekute või 1:1de ajal.
3. Vabadus teha oma tööd
Klientide otsimine ja projektide edukas juhtimine võtab palju energiat ning tähendab suurt vastutust, mis omakorda muudab selle üheks ebamugavaimaks vabaduseks.
Mugavam on arveid välja saata või kliendi e-mailile vastata, kui uusi kliente otsida. Ja see iseenda ebamugavusse sundimine, kui keegi sind ei kontrolli, on väljakutse.
Nobeli üks väärtustest on Tahe – teadlikult teha regulaarselt uusi asju, sellest õppida ning keskkonnamuutustega pidevalt sammu pidada.
Ka see on vastutus – mitte maha jääda.
4. Vabadus rääkida
Rääkimisel on kaks nägu. Võib rääkida palju, arvata kõige kohta midagi, läbi mille röövida palju teiste aega. Või teadlikult mõelda, miks midagi öelda ja teha seda eesmärgipäraselt.
Rääkimine on sama vastutusrikas nagu kuulamine või vaikiminegi, kuid vaikida on peaaegu alati lihtsam. Arvamuse väljaütlemine või kriitilise tagasiside andmine, ebamugava, kuid edasiviiva küsimuse esitamine on äärmiselt ebamugav, kuid oluline. Seda ei tohi tegemata jätta. Rääkimine on nii vabadus kui vastutus, sest vaikides pole põhjust olla kellegi peale rahulolematu või pahane.
Vabadus teha PAUS
Soovitan lugeda Harvard Business Review’s ilmunud artiklit “Do you feel free at work?”, autoriteks Kelsey Hansen ja Gretchen Gavett. Nad toovad välja neli vabadust, mis on inimestele igapäevatööelus olulised ja mida juht saaks endalt küsida selleks, et luua vabaduse kultuuri oma ettevõttes.
- Vabadus OLLA
- Vabadus SAADA või KASVADA KELLEKSKI
- Vabadus ÄRA KADUDA
- Vabadus EKSIDA
Peatun neist vaid ühel — vabadusel ära kaduda. Eesti keeles kõlab paremini, kui öelda – vabadus teha paus. See ongi minu jaoks vabapuhkus. Autorite sõnul peab inimene saama võtta pause, kui tal on selleks vajadus, et siis anda endast jälle parim.
Töötajana võiks endalt küsida, milline on organisatsioonis unikaalne, paindlik poliitika, mis on sulle oluline? Või vastupidi uurida, mis piirab paindlikkust nii, nagu sina seda vajaksid, et oma tööd hästi teha ja eesmärke saavutada?
Juhina võiksid endalt küsida, kuidas saaks su tiim piisavalt puhata ja end laadida?
Just sarnast kultuuri püüame ka Nobelis luua.
Kas vabapuhkus on kolleegide arvates hea või halb?
– “Teoorias on vabapuhkus väga hea, kuna aitab kaasa võimalusele oma aega paremini planeerida. Meil põhineb see eeldusel, et klientidega peab ikkagi tegelema ja enne ära kasutama põhipuhkuse, nii on paljudel töötajatel selle kasutamine keeruline. Ise kavatsen küll välja mõelda, kuidas tuleval aastal vabapuhkust kasutada, kuid paljud seda ikkagi ei tee,” ütles üks meie tubli spetsialist.
– “Vabapuhkus on hea, sest täiendav puhkus tõstab mu produktiivsust.” (10+ aastat Nobelis olnud projektijuht)
– “Vabapuhkus on minu arvates väga hea idee. See pole ju lihtsalt “puhka palju tahad”, kuid annab siiski paindlikkust. Eeldab, et tööd on tehtud ja puhkus välja teenitud.” (kontohalduse spetsialist)
– “Vabapuhkus on võimalus ja lisamotivaator.” (noor projektijuht)
– “See on üks äge boonus, millega oma tuttavate ees uhkustada — vaadake, kuidas meil töötajaid poputatakse!” (meie personalijuht)
Mida olen kolme vabapuhkuse aasta jooksul Nobelis märganud?
- Uutele tulijatele on vabapuhkus ja vaba kontor lisamotivaator, mida vähesed varem kogenud. Seda kasutatakse vastutustundlikult.
- Vanematel olijatel on keeruline uute uskumustega kaasa tulla, ikka on kusagil hirm ja vanad harjumused. Pigem ei julgeta vabapuhkust võtta ning oodatakse juhiseid ja piire.
- Vabadusena on välja toodud ka seda, et ei pea muretsema oma sissetuleku pärast, seda nii töö stabiilsust kui ka palka silmas pidades.
- Olen üsna kindel, et tublid inimesed ja arvamusliidrid ühiskonnas on mingil ajal oma elus teinud väga palju tööd. Nad on võidelnud endale vabaduse ja kasutavad seda vastutustundlikult. Nad vastutavad, sest teavad, mis on selle väärtus. Õige töö teeb õnnelikuks. Ma näen seda meie meeskonnas samuti.
Unistuste ettevõte
Kui saaksin ettevõttega nullist alustada, koondaksin meeskonda rohkem inimesi, kellel Nobeli kõrval oleks juba arvestatavalt välja kujunenud hobi või lisatöö, mida ta näiteks vabakutselisena teeb. Sellised inimesed mõistavad vabaduse tähendust, ei tunne hirmu vastutuse ees ja on töökad. Nagu Nilofer Merchant juba kümme aastat tagasi Harvard Business Reviews kirjutas, meil on tekkinud vabakutseliste rahvus. Juba siis oli näha, kui oluliseks muutub järgmiste generatsioonide jaoks vabadus.
Hollandlase jaoks, kes Aafrikasse hotelli tegi, oli vabadus iseenesestmõistetav kultuuri osa. Ta ei tulnud selle peale, et Aafrika ühiskond ja lihttöölised ei ole selleks valmis. Vabadus on seotud uskumustega ja igapäevakäitumistega. Kui neid kultuuris ei ole, vajab tekkimine aega ja harjutamist, et juurdumine toimuks.
Vabadus teha elus, mida Sa tahad, siis kui tahad nii, et maailm kasu saab – on luksus. Selle saavutab inimene teadlikkuse, töökuse, usalduse ja vastutuse võtmisega nii oma sõnade, tegude kui ka mõtete eest.
Autor: Kristiina Tukk, Nobel Digital partner
